Detailplaneering on ametlik maakasutuse plaan, mis näitab, kuidas konkreetset ala reguleeritakse. Lihtsasti öeldes on see planeerimisdokument, mis ütleb, et ala on paigutatud või kontrollitud üksikasjalikumalt kui üldine tsoonimis- või piirkonnaplaan. Siin kättesaadavates allikates seob Soome selle maa-ala, mida kinnistu kohta nimetatakse krundiks, Rootsi ühendab plaaniinfo kinnistusraamatus oleva planeeringu osaga ning riikidevaheline tõendusmaterjal ei toeta ühtegi ühist õiguslikku määratlust kõigi viie riigi jaoks.
See andmekandja on oluline, kuna maa kasutuse, kinnisvara kirjelduse ja arenduskontrolli puhul sõltub tihti sellest, kas kinnistu asub detailplaneeringu alal. See võib näidata, et maa on vormiliselt reguleeritud kindlal viisil, kuid praktiliste järelduste tegemisel tuleks seda lugeda koos katastri-, omandi- ja loaandmete infoga.
Läti, Leedu, Eesti, Soome ja Rootsi võivad kasutada planeerimisandmete puhul erinevaid kohalikke standardeid, silte, failisüsteeme või juurdepääsureegleid. Seega võib „detailplaneeringu" tähendus ja avalikkusele kättesaadavus jurisdiktsiooniti erineda, mistõttu on ametlik riiklik asutus õige koht, kust kinnitada kohaliku andmekandja kohta käivat teavet.