Turvameede on kohtumäärusega määratud kaitsemeetod, mida kasutatakse nõude töötluse ajal vara, raha või muude varade kättesaadavuse säilitamiseks, kuni vaidlus on otsustatud. Lihtsas eesti keeles öeldes on see viis takistada kellegi varade liigutamist, peitmist või käsutamist viisil, mis võiks hilisemat täitemenetlust raskendada. See võib hõlmata ka seotud piiranguid, näiteks teatud tehingute keelustamist või korraldust asetada varad kontrolli alla. Eestis kirjeldab ametlik kohtu juhend turvameetmeid kui meetmeid hagi tagamiseks, sealhulgas kohtu hüpoteek, arest koos tehingupiirangutega registris nähtavaks tehtuna, tehingukeelud ning korraldused vara üleandmiseks või raha deponeerimiseks. Kontseptsioon on oluline, kuna see aitab säilitada nõude praktilist väärtust, kuid see ei otsusta iseenesest, kes on õigus, ega tõesta, et nõue saab edu.
Tagamismeetmed on olulised, sest kohtusse võib menetlus võtta aega ja varasid võidakse enne lõpliku otsuse jõustumist liigutada. Tagamismeede eesmärk on vähendada seda riski, hoides vara või rahalisi vahendeid kättesaadavana. Lugijate jaoks on põhipunkt see, et tegemist on ajutise kaitse või korraldusega, mitte lõpliku otsusega. Seetõttu on see kasulik tõendina, et kaitset taotleti või kohaldati, kuid mitte tõendina sellest, kes peaks vaidluse võitma. Jagatud juriidiline idee on sarnane eri jurisdiktsioonides, kuid täpne nimetus, menetlus ja juurdepääs avalikule registrile võivad riigiti erineda.
Läti, Leedu, Eesti, Soome ja Rootsi võivad kasutada erinevaid kohalikke nimetusi, arhiveerimissüsteeme, juurdepääsureegleid või menetlusstandardeid kaitsekohtu meetmete jaoks. Tähendust tuleks kontrollida vastava riikliku asutuse juures ning riiklikku kohtlemist ei tohiks eeldada olevat kõigis viies riigis identne, kui selle riigi ametlik juhend seda ei ütle.
