Struktuuriüksus on põhiline ehitusplokk, mida kasutatakse suurema süsteemi kirjeldamiseks, olgu see siis bioloogias või statistikas. Lihtsas inglise keeles on see kõige väiksem osa, millel on siiski eristuv roll kogu asja toimimises. Äristatistikas on ideele kõige lähem ametlik kasutus statistiline üksus: põhiline subjekt, mille kohta andmeid kogutakse, näiteks ettevõte, kohalik üksus või tegevusliigi üksus. See aitab majandusandmeid võrreldavaks ja organiseeritud muuta, kuid see ei tõesta iseenesest kogu süsteemi täielikku toimivust, kvaliteeti ega tähtsust.
Struktuuriüksus on mõõtmise lähtpunkt. Ametlikes statistikates on õigeks üksuse määramine see, mis teeb andmestiku kasutatavaks ja võrreldavaks; lihtsas eesti keeles ütleb see teile, millest number tegelikult räägib, enne kui te teete sellest mingi järelduse. Seetõttu on üksusel tähtsam tähendus kui ainult pealkirjalisel numbril: see määrab tõlgenduse ulatuse ja hoiab teid sellest, et te ühte numbrit liiga palju tõlgendaksite.
Läti, Leedu, Eesti, Soome ja Rootsi võivad kasutada erinevaid kohalikke standardeid, siltide süsteeme, arhiivisüsteeme või juurdepääsu reegleid seotud ametlike dokumentide jaoks. Mõiste tähendus tuleks kontrollida asjakohase asutuse materjalides, kui on vaja riigispetsiifilist käsitlust.